Helikaardid venekeelsete sõnade meeldejätmiseks: ühel poolel venekeelne sõna, teisel poolel tõlge, ja mõlemad pooled hääldatakse elava häälega. Alustada on kõige lihtsam valmis nimekirjaga „Algaja sõnavara“; ka oma nimekirja saab sisestada ja sellest saab kohe pakk.
Pakiga saab töötada kahel viisil. Vajuta „Õpi“ – kaardid käivad ükshaaval: sa meenutad tõlget, avad vastuse ja hindad ennast ausalt „Jälle“-st kuni „Lihtne“-ni, ning sait otsustab ise, mitme päeva pärast seda sõna uuesti näidata. Või vajuta ▶ ja kuula pakki järjest, ekraani vaatamata. Nupp ↓ MP3 salvestab kogu paki ühe failina – samad kaardid, aga telefonipleieris: avatud vahelehte pole, internetti pole vaja ja ekraan võib olla välja lülitatud, mida ükski brauserileht ei suuda.
Valmis on neli nimekirja – „Algaja sõnavara“, „Põhisõnavara“ ja „Laiendatud sõnavara“ ning eraldi „Levinud tegusõnad“. Need ei ole neli erinevat komplekti: „Algaja sõnavara“ on täielikult „Põhisõnavara“ sees, „Põhisõnavara“ „Laiendatud sõnavara“ sees, verbid samuti „Laiendatud sõnavara“ sees. Seetõttu tehtud töö ära ei kao: kui lõpetad paki „Algaja sõnavara“, jätkad samas „Laiendatud sõnavara“ järgmise sõnaga, mitte ei alusta nullist.
Sagedusloendite mõte on selles, et keeles on sõnad jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt. Tuhat kõige sagedasemat sõna katab eri hinnangute kohaselt umbes 80 % igapäevases vestluses esinevatest sõnadest. See ei tähenda, et mõistad 80 % sisust – just haruldased sõnad kannavad tihti tähendust –, kuid selle põhita ei toimi miski muu: ei grammatika, ei kuulamine ega lugemine. Tuhat sõna ei ole kogu vene keel, vaid alus, millele kõik muu toetub.
Igas pakis on täpselt nii palju kaarte, kui pealkiri lubab, ja see on kontrollitud kõigis kolmekümnes keeles. Kui kaks venekeelset sõna tõlgitakse eesti keelde ühtemoodi, liidetakse need üheks kaardiks kahe tähendusega tagaküljel, ning puuduolev täiendatakse järgmisest suuruselt nimekirjast – et „Laiendatud sõnavara“ pakis ei oleks tegelikult vaid kaheksasada kaarti.
Kaardid ilmuvad intervallkorduse algoritmi SM-2 järgi – sama algoritm, millel põhineb Anki. Põhimõte on lihtne: sõna, mille mäletad kergesti, ei pea homme uuesti näitama, aga sõna, kus komistad, tuleb näidata. Pärast iga kaarti vali üks neljast hinnangust, ja iga nupu all on kirjas, mitme päeva pärast sõna tagasi tuleb:
Numbrid nuppude all ei ole ainult kaunistuseks – need arvutatakse selle konkreetse kaardi enda ajaloo põhjal, seega on uuel sõnal ja pool aastat meeles olnud sõnal erinevad numbrid. Uue sõna puhul on „Jälle“ ja „Raske“ puhul üks päev, „Hea“ puhul kolm päeva ja „Lihtne“ puhul neli päeva. Sama number kahel esimesel nupul ei tähenda, et nupud on samad: „Jälle“ nullib edukate korduste loenduri ja kirjutab möödalasu, „Raske“ aga loetakse vastuseks ja ainult aeglustab intervallide kasvu edasi.
Ajakava hoitakse sinu brauseris, seetõttu ei ole vaja registreeruda ja midagi ei saadeta kuhugi. Sama lahenduse varjukülg: teises brauseris või pärast saidi andmete kustutamist ei leia edenemist üles.
Iga kaart hääldab mõlemat poolt, ja igal poolel on oma kiirus – venekeelset sõna saab aeglustada, eesti tõlke aga jätta endiseks. Häält valitakse paki seadetes: saadaval on nii tavalised kui ka närvivõrgu hääled.
Venekeelse sõna all näidatakse IPA-transkriptsiooni – täpselt sellist, mida sõnaraamatutes kasutatakse. See on salvestatud koos pakiga, mitte ei päringuta võrgust, seetõttu ilmub see kohe ja töötab ka ilma internetita. See on osa pakist, mitte eraldi teenus: transkriptsioon valmistatakse ette ja asub tõlke kõrval, mistõttu on see kohe nähtav ega sõltu ühendusest.
Kogu paki saab laadida alla ühe MP3- või WAV-failina: mõlemad pooled igast kaardist ning pausid nende vahel. See on viis sõnu õppida telefoni vaatamata – teel, jalutuskäigul või autoroolis.
Nupp „Tippige vastus“ muudab äratundmise meenutamiseks. Erinevus on olulisem, kui tundub: valmis kujul tõlke äratundmine on palju lihtsam kui selle iseseisv mälust esile toomine, ja eksamil või vestluses on vaja just viimast. Vastus loetakse õigeks iga tagaküljel oleva tähenduse korral ning registri- ja kirjavahemärkide erinevusi ei loeta veaks. Režiim jäetakse meelde, seega ei ole vaja seda iga kord uuesti valida.
Lisaks sagedusloenditele on 22 teemakohast pakki – valmis fraasid kindlateks olukordadeks: „Arsti juures ja apteegis“, „Hotellis“, „Lennud ja hilinemised“, „Pangas ja maksmine“. Need ei ole üksikud sõnad, vaid terved repliigid, mida saab kohe kasutada. Fraasid on võetud lugemise ja kuulamise sektsioonide tekstidest, seetõttu saab pakist minna teksti juurde, kus see fraas kontekstis kõlab, ja tagasi.
Nupp „Lisa pakk“ avab vormi, kuhu sisestatakse loend paaridena sõna – tõlge, üks paar rea kohta. Sellest saab sama pakk: häälduse, ajakava, vastuse sisestamise ja MP3-vormingusse salvestamisega. See on mugav, kui sõnad on andnud õpetaja, kirjutatud välja sarjast või kogutud oma õpikust.
Mõistlik suunis on 10–20 uut sõna päevas igapäevase kordamise korral. Rohkem on lihtne lisada, aga nädala pärast tuleb neid sama palju korrata, ja just sellel tavaliselt kõik seisma jääb. Algoritm arvutab koormuse ise: loendur paki kohal näitab, mitu kaarti ootab täna kordamist.
Kui õpid vene keelt nullist – „Algaja sõnavara“. Kui juba loed lihtsamaid tekste – kohe „Laiendatud sõnavara“: „Algaja sõnavara“ ja „Põhisõnavara“ on selles täielikult sees ning algoritm saadab tuttavad sõnad kiiresti pikemasse vahepausi, tundmatud aga jätab lähedale.
Ei. Ei kontot, ei paigaldust, ei tasu: lehekülg töötab kohe ning korduste ajakava hoitakse brauseris.
Jah, kahel viisil: laadida pakk alla ühe helifailina ja kuulata kus tahes või lisada sait rakendusena – siis jäävad kaardid koos transkriptsiooniga võrguta kättesaadavaks.
Korduste algoritm on sama. Erinevus on selles, et siin ei ole vaja midagi seadistada ega valmis pakki otsida: valmis nimekirjad on juba tõlgitud, hääldatud ja varustatud transkriptsiooniga kõigis kolmekümnes õpitavas keeles ning kõik töötab brauseris ilma paigalduseta.
Üks rida keele kohta, vaheldumisi — või kaks veergu tabiga eraldatuna, nagu tabelarvutusprogramm ekspordib.