Öelda täpselt, millest see sõltub

„Sõltuma millestki“, „ootama bussi“, „kuulama muusikat“, „selgitama mulle“. Igas sellises ühendis otsustab eesti verb ise, millises käändes on sõna selle järel ja kas on vaja kaassõna. Inglise verb otsustab samuti ise, ainult omal moel. Kokkulangevusi on, kuid need on juhuslikud: „rääkima millestki“ — talk about, „sõltuma millestki“ aga — depend on, mitte from. Seepärast õpitakse verbi järel olevat eessõna koos verbiga, sõna osana. Sama kehtib nimisõnade ja omadussõnade kohta: verb, nimisõna ja omadussõna koos eessõnaga moodustavad ühe süsteemi „sõna + eessõna“.

Vorm. Eessõna seisab kohe verbi järel, ja selle järel see, millele tegevus on suunatud: It depends on the weather. I'm waiting for the bus. Eituses jääb eessõna verbi juurde: I don't agree with you. Kui aga küsitakse selle kohta, mis seisab eessõna järel, läheb eessõna ise lõppu — samamoodi nagu B1 #17 kõrvallausetes:

Eessõna küsimuse lõpus on kõnekeelse inglise keele norm, mitte lohakus.

Verbid eessõnaga. Eessõnad pole siin päris juhuslikud: igaühel on oma suund, ja see aitab verbe rühmiti meelde jätta.

pay vajab tähelepanu. Asja eest makstakse — pay for the coffee, kuid arve, inimene või summa on ilma eessõnata: pay the bill, pay the waiter, pay ten pounds.

look moodustab kolm eri verbi — eessõna otsustab kogu tähenduse:

Verb + keda + eessõna. Mõnel verbil on kaks sihitist, ja eessõna seisab teise ees: thank someone for something, ask someone for something, spend money on something, borrow something from someone. Thanks for your help. I asked my boss for a day off. We spent too much on the hotel.

Eriline lõks on explain. Eesti „selgita mulle“ on alaleütlevas käändes, ilma kaassõnata. Inglise keeles ühendatakse see, kellele selgitatakse, ainult to abil: Can you explain the rule to me? Või: Can you explain to me how it works? Samamoodi käituvad describe something to someone ja say something to someone.

Verbid ilma eessõnata. Vastupidine lõks: eesti keeles tõmbab siin eessõna kaasa kääne („tuppa“, „temaga“, „küsimusele“, „talle“) või sarnane verb („rääkima millestki“ → ✗ discuss about), inglise keel saab aga ilma selleta hakkama.

Nimisõnad eessõnaga. Nimisõnadel on oma eessõnad, ja sageli mitte samad, mis sugulasverbil:

Omadussõnad eessõnaga. Sama süsteemi kolmas osa. Paljude omadussõnade järel on samuti oma eessõna, ja eesti tõlke järgi seda ära ei arva: „hea matemaatikas“ — good at maths, „vihane tema peale“ — angry with him. Ühend jäetakse meelde tervikuna:

Paljud neist on B1 #26 -ed-vormid: interested in, worried about, disappointed with. Sageli on omadussõnal sama eessõna mis sugulasverbil või -nimisõnal: worry about — worried about, an interest in — interested in. tired ja tired of on eri asjad: I'm tired — „ma olen väsinud“, I'm tired of it — „mul on sellest kõrini“. keen on on väga briti ühend: I'm not keen on spicy food — „ma pole vürtsika toidu suur sõber“. different from asemel öeldakse briti kõnes sageli different to; ka see on õige.

Võrdle sama tüvega verbi ja nimisõna:

Eessõna järel on verb -ing-vormis — iga eessõna järel: verbi oma, nagu I'm thinking about moving, Thanks for coming, She insisted on paying (B1 #16), ja omadussõna oma: good at cooking, afraid of flying, tired of waiting.

Veel näiteid:

Nii ei öelda. ✗ What are you waiting? → ✓ What are you waiting for? Ilma eessõnata lõpus kaotab küsimus mõtte: wait ja wait for on eri verbid.

Kontrolli ennast. Kuidas öelda „See sõltub ilmast“? Mis on valesti lauses We discussed about the price? Millised eessõnad tulevad good, afraid ja proud järele?