Vestlust üleval hoida ja täpsustada

Elav vestlus püsib lühikestel repliikidel: „tõesti?“, „ah või nii?“, „mina ka“, „eks ju?“. Eesti keeles piisab nende jaoks mõnest muutumatust sõnast. Inglise keel ehitab need ühest materjalist — selle lause abiverbist, millele sa vastad. Seda korratakse nagu kaja: küsimuse sabas, ülepärimises, „mina ka“-s. Seepärast on esimene samm alati sama: leia see verb.

Kust abiverb võtta. Kui lauses on be, have (perfektis), can, will või mõni muu modaalverb, on kajaks see. Kui ei ole — Present Simple'is ja Past Simple'is —, võtab selle rolli do, does või did, nagu tavalises küsimuses.

Sabaküsimus. Väide, koma ja lühike küsimus — „…, eks?“, „…, eks ju?“. Saba on lausega vastupidise märgiga: jaatuse järel — eitav, eituse järel — jaatav. Sabas on ainult abiverb ja asesõna.

Erijuhud. I am saba on aren't I: I'm late, aren't I? Sõnad never, hardly, nobody on juba eitavad (B1 #12), seepärast on nende järel saba jaatav: You've never been to Wales, have you? Let's… järel on saba shall we: Let's have a break, shall we?

Intonatsioon otsustab, kas sa küsid või mitte. Hääl langeb sabal ↘ — oled kindel ja ootad nõustumist: Lovely day, isn't it? Nii alustatakse kõige sagedamini vestlust võõra inimesega. Hääl tõuseb ↗ — sa tõesti ei tea ja küsid: You're from Leeds, aren't you? — „…või eksin ma?“.

Lühivastus. Sabaküsimusele ja igale „jah või ei“ küsimusele vastatakse sama kajaga: — You're from Leeds, aren't you? — Yes, I am. / No, I'm not. I'm from York. Paljas Yes või No kõlab kuivalt. Eesti vastus „Olen.“ või „Ei ole.“ töötab sama loogikaga: korratakse verbi.

Ülepärimine — „Jah? Tõesti?“. Abiverb ja asesõna sama märgiga mis vestluskaaslasel ning hääle tõus. Nii näidatakse huvi või üllatust ja palutakse edasi rääkida:

Et täpsustada üksikasja, mida sa ei kuulnud, pane tavalisse küsimusse did you say: Sorry, where did you say she works? — „Vabandust, kus te ütlesite, et ta töötab?“. Või lihtsamalt: Sorry, what did you say?, Sorry, could you say that again?

So do I ja Neither do I — „mina ka“ ja „mina ka mitte“. So + abiverb + alus — nõustumine jaatusega. Neither + abiverb + alus — nõustumine eitusega. Sõnajärg on pööratud, nagu küsimuses.

Verb võetakse vestluskaaslase repliigist — sama ja samas ajas. Neither järel on see jaatav: eitus on juba sõnas neither, nagu neither … nor-is (B1 #6). Nor do I tähendab sama mis Neither do I ja kõlab briti inglise keeles väga sageli. Alus võib olla ükskõik milline: — Anna likes jazz. — So does her husband.

Kõnes on lihtsam: Me too So do I asemel ja Me neither Neither do I asemel. Need vormid ei muutu, kuid kõlavad hooletumalt; kirjas ja ametlikus kõnes on vaja täisvormi.

Mitte nõustuda — sama kaja ilma so-ta ja neither-ita, rõhuga asesõnal: — I love winter. — Oh, I don't. — I can't stand jazz. — Really? I can. — I've never been to Paris. — I have.

Eitav küsimus väljendab üllatust või nõustumise ootust: Isn't it beautiful? — „Kas pole ilus?“; Didn't you get my message? — „Kas sa siis mu sõnumit ei saanudki?“; Haven't we met before? — „Me oleme ju varem kohtunud?“.

Vastus — fakti, mitte küsimuse vormi järgi. Said sõnumi — Yes, I did. Ei saanud — No, I didn't. Samamoodi vastatakse eituse järel tulevale sabale: — You didn't call him, did you? — No, I didn't. (ei helistanud). Yes käib alati jaatava verbiga, No — eitavaga.

Võrdle:

Nii ei öelda. ✗ I'm late, amn't I? → ✓ I'm late, aren't I? Vormi amn't standardses inglise keeles pole.

Kontrolli ennast. Milline on lause She's never been here saba? Kuidas nõustuda lausega I can't sleep in hot weather? Sa said kirja kätte; mida vastata küsimusele Didn't you get my email?