Võrdle „varem“ ja „olen harjunud“

A2 #28-s õppisid used to — „varem oli, nüüd enam mitte“: I used to live in a village. Seal oli ka hoiatus: on olemas sarnane konstruktsioon be used to, ja see tähendab hoopis muud. Nüüd võtame läbi mõlemad ning lisaks get used to ja would mineviku kohta.

Kolm konstruktsiooni sõnaga used:

used to — kordamine A2 #28-st. Räägib ainult minevikust ja ainult sellest, mis on lõppenud: I used to smoke. — „Varem suitsetasin“. Küsimus ja eitus on did-iga, ja siis -d kaob: Did you use to play football? I didn't use to like coffee. there-ga tuleb välja „varem oli siin“: There used to be a cinema here. Oleviku kohta used to ei käi: sellest, mida tavaliselt praegu teed, räägitakse usually-ga — I usually get up at seven.

be used to — „olen sellega harjunud“. See on seisund: oled juba harjunud, ja see pole sulle raske ega imelik. be muutub isikute ja aegade järgi, used to jääb samaks:

Miks on be used to järel -ing. Siin pole to verbi ees olev partikkel, vaid eessõna, nagu in väljendis interested in (B1 #26) või for väljendis apologise for (B1 #16). Eessõna järel on aga verb -ing-vormis. Kontroll: kui verbi asemele saab panna nimisõna — I'm used to the cold, — on to eessõna, ja verb selle järel on I'm used to working.

get used to — „harjuma“. See on protsess: oli harjumatu, muutub tavaliseks. get muutub aegade järgi nagu iga verb:

I've got used to it ja I'm used to it langevad peaaegu kokku: esimene räägib sellest, et oled läbinud tee harjumatust harjumuspäraseni, teine — sellest, kuidas asjad praegu on.

Kuidas sekundiga eristada. Vaata sõna used ees:

• selle ees pole midagi (I used to) — see on minevik, edasi algvorm;
• selle ees on be (I'm used to, She was used to) — „harjumuspärane“, edasi -ing;
• selle ees on get (I'm getting used to, You'll get used to) — „harjuma“, edasi -ing.

Võrdle:

would korduva mineviku kohta. Minevikust jutustades võib used to asemel öelda would + verb — tegevuste kohta, mis kordusid: Every summer we would go to my grandparents'. My grandfather would take us fishing. — „Igal suvel sõitsime vanavanemate juurde. Vanaisa viis meid kalale“. Lühendatult — 'd: We'd swim in the river every day. Tavaliselt alustatakse jutustust used to-ga või ajasõnaga (When I was a child…, Every summer…), edasi jätkatakse would-iga: nii kõlab meenutus.

would-il on kaks piirangut:

• ainult tegevused, mitte seisundid. Verbidega be, have, live, like, know — ainult used to: I used to have a dog, kuid mitte ✗ I would have a dog. Viimane tähendab „mul oleks koer“ — see on teist tüüpi tingimuslause (B1 #8);
• vaja on mineviku konteksti. Ilma selleta loetakse I would go to the cinema kui „läheksin kinno“.

Eesti vihjed. „Varem (aga nüüd mitte)“, „vanasti“, „oli kombeks“ — used to või would. „Olen harjunud“, „see on mulle tavaline“ — be used to. „Olen ära harjunud“ — have got used to. „Harjun“, „küll ma harjun“, „ei suuda harjuda“ — get used to. Eesti „harjunud olema“ ja „harjuma“ vastavad seega täpselt be used to-le ja get used to-le.

Veel näiteid:

Nii ei öelda. ✗ I got used to get up early → ✓ I got used to getting up early. get used to järel, nagu ka be used to järel, — -ing.

Kontrolli ennast. Pane vorm: I used to ___ (drive) ja I'm used to ___ (drive). Kuidas öelda „Küll sa harjud“? Kas võib öelda When I was a child, I would have a cat?