Rääkida üldisest ja konkreetsest

Artikleid oled kohanud esimestest tundidest peale: a ja an (A1 #2), a ja the (A1 #14), artikkel nimede juures ja go to school (A2 #16). Iga kord — tükikese kaupa. Siin pannakse need kokku süsteemiks, mis lahendab peaaegu iga juhtumi.

Eesti keeles artikleid pole, seepärast tundub, et need on vaja ilu pärast. See pole nii: a car ja the car on kaks eri sõnumit. Esimene — „mingi auto, sa pole sellest veel kuulnud“, teine — „seesama, sa tead, milline“.

Kolm küsimust — järjekorras.

Kui kuulaja saab aru, milline täpselt. Eset on juba mainitud: I bought a jacket and a scarf. The jacket is blue. See on selles olukorras ainus: Could you close the door?, the kitchen (selles korteris), the station (selles linnas). See on kõigile üks: the sun, the sea, the government. Seda täpsustavad sõnad selle järel: the man in the grey coat, the book I'm reading, the history of Wales.

Millal a või an. Eset nimetatakse esimest korda: There's a new café in our street. See on üks paljudest: She works in a bank. See on amet või kirjeldus: She's a nurse. It's a lovely day. What a surprise! Ja tähenduses „-s, kohta“: twice a week — „kaks korda nädalas“, £12 an hour — „12 naela tunnis“.

Üldine ja konkreetne — tunni põhipaar. Eesti keeles on „raamatud“ lauses „raamatud on kallid“ ja lauses „raamatud minu laual on raamatukogust“ üks ja sama sõna. Inglise keeles on need kaks eri juhtumit. Asjadest üldiselt, kogu liigist räägitakse artiklita — mitmuses või loendamatu sõnaga. Konkreetsetest asjadest — the-ga.

Omadussõna ei tee eset konkreetseks: modern art, British history, fresh bread — ikka üldine, artiklita. Täpsustus sõna järel aga — of-iga, in-iga, kõrvallausega — teeb peaaegu alati: the art of the Renaissance, the bread you bought. Kuid life in London, life in a big city on elu seal üldiselt, seepärast ikka artiklita.

Harjumuspäraselt artiklita.

Alati the-ga. Ülivõrre ja järgarvud: the best film, the first time. Sõnad the same, the only. Muusikariistad: play the piano — kuid spordialad artiklita: play football. Harjumuspärased meelelahutuskohad: go to the cinema, go to the theatre, listen to the radio — kuid watch TV. Ööpäeva osad: in the morning, in the evening — kuid at night. Rahvas tervikuna: the British, the Romans.

another, the other, others — sama süsteem. Eesti „teine“, „veel üks“, „ülejäänud“, „teised“, „muud“ jagunevad inglise keeles mitmeks vormiks. Valida aitavad samad kolm küsimust mis artikli puhul: nende sõnade sees on artikkel kas juba olemas või puudub samadel põhjustel.

another on an + other, seepärast kirjutatakse see kokku ja tähendab nagu a „üks paljudest, ükskõik milline“. Mitmusega see ei seisa; erand — arvuga: another two days — „veel kaks päeva“. the other töötab nagu the: kuulaja teab, milline täpselt, sest alles on jäänud ainult see (või ainult need). other ilma artiklita mitmuse ees on nagu üldmõiste artiklita: „teised üldiselt“, millised täpselt — pole oluline. others ja the others tähendavad sama, kuid seisavad nimisõna asemel: lõpu -s saab ainult sõna, mis seisab üksi. Seepärast other people või lihtsalt others, kuid mitte others people. Ja the another ei ole olemas: artikkel on another-is juba sees. each other — „üksteist“ (A2 #24) — on omaette ühend.

Võrdle:

Kuidas tõlkida. Eesti sõnad vihjavad sageli artiklile. „See“, „seesama“, „see, millest rääkisime“ — see on the. „Üks“, „mingi“, „keegi“, „üks neist“ — see on a. Kui tähenduse järgi ei sobi ei üks ega teine ja jutt on asjadest üldiselt — artiklit pole. Ja pea meeles: my, your, this, that, Tom's võtavad artikli koha, seepärast ei seisa nad koos sellega — my car, mitte the my car.

Nii ei öelda. ✗ What nice surprise! → ✓ What a nice surprise! What järel on loendatava ainsuse sõnaga vaja a-d.

Kontrolli ennast. Kuidas öelda „Ma armastan koeri“ ja „Koerad meie tänaval hauguvad terve öö“? Kas ___ British history ees on artiklit vaja? Kuidas öelda „Mul on kaks autot: üks on sinine, teine punane“?